Hingelähedus ja äratundmine KaHuna kehatööga tekkis esimesest silmapilgust. Lõunamere saarte päikselise elurõõm kohtub põhjamaise mõtliku sügavusega ja see mis välja tuleb, tundub kuidagi iseenesestmõistetav.
Üllatusena tuli aga avastus, kui palju on eesti ja hawaii keeles sarnaseid sõnu! Need kaks paika ei saaks ju teineteisest ei geograafiliselt ega ka elustiililiselt enam kaugemal ollagi! Eesti keel on üks tilluke imetabane meloodiline haldjakeel mida räägib vaid 1 miljon inimest siin planeedil ja mis ei sarnane kõlalt kogu maailmas mitte millelegi peale 5 miljoni kõnelejaga soome keele. Hawaii keelt emakeelena kõnelejaid on järel 2000 ning see on suguluses teiste Polüneesia keeltega nagu näiteks Samoa, Tahiti, Maori ja Tonga.
Huvitav, kust siis pärinevad need sarnasused meie ja Polüneesia hõimude sõnade ja ka tähenduste vahel? Mulle meeldib mõelda, et osad soome-ugri hõimude liikmeist, kes me ennemuistsel aal Siberi metsade vahelt oma rännuteed alustasime, meiega koos lääne poole praeguse kodumaa suunas ei tulnud, vaid meile vastupidises suunas läksid ning Kamtšatka rannikule jõudes mere kutset ja seiklushimu tundes merele seilasid. Sealt kagusse suundudes on Hawaii tõepoolest esimene maatükk mis ette tulla võib. Teooria hawaiilastest kui iidsete soome-ugri sugemetega hõimust mulle täitsa sobib!
Mõned minu lemmikutest, alustades kõige armsamatest-vägevamatest:
ao – havai k: “koiduvalgus”
pai – havai k: “hellitama, poputama, nagu lemmiklapse puhul”
mana – havai k: “üleloomulik, taevane jõud, imetabane, vägi”. Eesti k: käskiv sõnast “manama” ehk nõiduma.
ahi – havai k: “tuli”. Meie jaoks asi mille sees tuli on.
kala – havai k: kalaliik: “surgeon fish/ unicorn fish”, aga ka “vabastama” – “vaba nagu kala vees”?
ihu – havai k: “nina, nägu”. Meie jaoks on need ihu osad.
ike – havai k: “teadma, teadlik olema, aru saama, tajuma, kogema, nägema, kuulma, avastama, teatama, tunnistama”. Kas arusaamine ja teadlik olemine võib teinekord olla raske kui ike? “Õndsad on need kes vaimust vaesed”?
kilu – havai k: “ebameeldiv niiske läppanud lõhn”. Maakeeli: ebameeldiva niiske läppanud lõhnaga kala milleta eestlane ei saa.
kena – havai k: “kustutatud janu, rahulolev”. Rahulolu ja kustutatud janu seisund valdab sind loomuldasa, kui koged midagi või kedagi kena.
ala – havai k: “tee”. Tee on samuti ala, teeala.
iho -havai k: “ise, omama”. Vanas maarahva keeles ja tänases võro keeles “iho”, eesti k: “ihu, keha” – midagi mida sa ISE OMAD. Võib olla üldse AINUS asi mida sa – kes sa ISE oled hing – päriselt, ajutiselt OMAD.
lumi – havai k: “tuba”. Lumest tuba, lumeonn?
lohe – havai k: “kuulma”. Lohe lähenemisest saaksid teadlikuks esmalt ilmselt just kuulmise läbi.
puu – havai k: “küngas, koonusekujuline”. Koonusekujuline puu on näiteks kuusk. Näiteks künkal.
kai – havai k: “meri, merevesi, mere suunas”. Meie jaoks ehitis mere ääres mille küljest laevad lahti seotakse kui nad merele lähevad.
